Lihula kooli viimase kolme aastakümne üks visiitkaartidest on olnud korvpall.
Kuigi Lihulas hakati kooliharidust andma juba 1587. aastal, peetakse üldiselt meie kooli algusajaks aastat 1786. 18.mail 235 aastat tagasi alustas tööd algkool ja koolis käimine muutus kohustuslikuks. Sai alguse järjepidev koolihariduse andmine Lihulas. Sellepärast loetakse just seda kuupäeva ja aastat meie kooli sünnipäevaks. Tänavu, 2021. aastal on taas kevad, kus peaksime suurt koolijuubelit suure peoga tähistama. Kahjuks on maailma piiramas halb viirus ja peo pidamine on veidikeseks edasi lükatud. Siiski saame me tagasi vaadata tegemistele, mida meie koolis aastatega tehtud ja mille üle iga siin õppinud laps või koolivilistlane uhke saab olla.
Kindlasti on üheks märgusõnaks Lihula Keskkooli/Gümnaasiumi puhul sport. Kui ütled “sport”, siis paljudele tähendab see meie kooli puhul hoobilt korvpalli. Lihula koolil on nii rikkalik korvpalliajalugu, et sellest võiks ja peaks kirjutama eraldi raamatu. Sellepärast kõike siinses artiklis välja tuua pole võimalik. Võtame vaatluse ja kerge ülevaate alla taasiseseisvumisjärgse korvpalli. Ka siia ei mahu kõike, mis mahutamist vääriks. Laseme kõneleda asjaosalistel, selle aja noortel, õpetjatel, treeneritel, vaatame tulemusi ja meenutame. Kõik laste nimed on muutmata, sellised, nagu nad olid toredal kooliajal. Samuti on ajaratas nii palju edasi läinud, et treeneritel, ega mängijatel ei tule mõne spordilapse ega trennikaaslase nimi meelde.
Päris nimetatud aja alguses sai Lihula kooli korvpall kohe suurepärase stardipaugu. Lihula Keskkooli 8.-9. klasside korvpallipoisid tulid kahel õppeaastal järjest: 1990/91 ja 1991/1992 Eesti Koolispordi Liidu meistriteks. See oli hiilgav saavutus. Selle tegi eriliseks veel asjaolu, et kahes võistkonnas mängisid täiesti erinevad spordipoisid. Esimesel aastal juhendasid võistkonda kehalise kasvatuse õpetaja Railo Paun ja treener Paavo Veermäe. Teisel õppeaastal aga nooruke treener Jaanus Getreu. Üks korvpallur, praegune kolonelleitnat Janno Märk kuulus mõlemal aastal Eesti meistriks tulnud koondisse. Railo Paun meenutab 30 aasta taguseid aegu: “Käisime laagrites ja valmistusime meistrivõistlusteks. Mul oli väga hea punt. Posid olid väga püüdlikud, kõik tahtsid teha ja mängida, olid hingega asja kallal. Meistrivõistlustel mängisime tugevate vastastega, kus mängisid hilisemad Eesti meeste korvpallikoondise mängijad.”
1990/1991 õppeaastal kuulusid Lihula Kooli võistkonda Gert Oosim, Aivar Hanson, Mati Meisterson, Danel Grau, Janno Märk, Urmet Kook, Toomas Teesaar, Kristjan Ploomipuu.
Aasta hiljem tuli Lihula kool taas Eesti meistriks. Siis juba täiesti uues koosseisus. Meeskonda kuulusid Janno Märk, Argo Mõtt, Aigar Mõtt, Jaanus Tšekenjuk, Kristo Linn, Heiko Põld, Rene Soom, Andrus Sülla, Ringo Rennit, Ott Kullerkupp, Jaanus Mikkus. See võistkond võitis õppeaasta jooksul veel ka Baltimaade meistrivõistlustel Riias toimunud turniiirl kolmanda koha. Janno Märk meenutab: “Koolis oli korvpall suures aus. Meenutan kõike suure tänutundega. Eredamalt on meeles see, kui esindasime tervet Eestit 1992. aastal Baltimaade meistrivõitslustel. Kõik treenerid, kes meiega tegelsid, on andnud väga palju”. Meeskonna mängija, praegune Estonia Rahvusooperi bariton Rene Soom: “Eelkõige toob see meenutus kohe kaasa sooja tunde…koostegemise rõõmu. Saime treenerilt selgeks, mida tähendab sõna distsipliin. Me tegime ja tahtsime teha kõvasti trenni. Tahtsime tõestada, et oleme tublid. Tegime trenni isegi laupäeviti. Olime mõnikord ka paljudest vastastest 20-30 sentimeetrit lühemad, aga soov võrdselt mängida oli suur.” Treener Jaanus Getreu meenutab: “Mul vedas nende poistega. Kõik olid tublid ja suure innuga treenimise juures. Kedagi sundima ei pidanud. Mitmed olid täielikud looduslapsed. Suure andega. Oluline oli ka see, et olin ise sellel ajal 18-19-aastane ja sisuliselt neile eakaaslane, läbi mille poistele lähenemine lihtsam.”
Kui kümnend algas suure eduga, siis edasi aina paremaks läks. Noormehed sünniaastaga 1982-1983 olid samuti hea põlvkond. Siis mängiti 1990ndate keskel ja lõpus erinevatel turniiridel, võideti Läänemaa koolide meistrivõistlused. Ülitugeval vabariigi Sprite CUP finaalturniiril tuldi neljandaks. See oli võistlus, mis sisuliselt oma taseme poolest kannatas võrdlust Eesti noorte meistrivõistlustega. Mitmed mängijad mahtusid ka maakonna koondvõistkonda. Näiteks Rando Tomingas käis Läänemaa meeskonnaga nii Hispaanias kui Taanis. Rando Tomingas: “See oli ikka kooli kõige tähtsam aeg. Korvpall oli heal tasemel. Treenisime suure innuga.” Muide, Rando Tomingas ja Priit Mann tulid ka Eesti noorte meistriteks, kuuludes Läänemaa Spordikooli meeskonda. Lihula koolil oli selles vanusegrupis suurepärane meeskond. Rando Tomingas, Reigo Tomingas, Kaspar Varend, Jaak Karjane, Margus Pärjala, Priit Mann ja Andrus Ihermann.
See vanusegrupp sulas tegelikult ühte 1979-1981 sündinud poistega. Mõlemat gruppi treenis Lihula koolis pikalt töötanud väga tubli naistreener Liana Piirsoo. Vanemas grupis mängisid näiteks Indrek Vellemäe, Andri Volman, Marko Sõitja, Kristo Küket, Andero Haas, Argo Liik, Andres Õige. Treener Piirsoo: “See kõik oli nii tore aeg, samas ei tule kõik poisid kohe meelde. Hea saavutus oli näiteks 1980-1981 aastal südninud poistega Eesti Koolispordi Liidu II liiga III koht.” Ja nagu ikka mängiti ka kõikidel muudel turniiridel, nii kodumaakonnas kui ka väljaspool seda.
Lihula Gümnaasiumi poistel oli tegelikult läbi aegade nagu kaks suunda. Üks treening toimus kooli juures, kus treeneriteks noorematel Liana Piirsoo ja vanematel, gümnaasiumipoistel Paavo Veermäe. Teine oli aga nn. KEKi-meeste korvpallitrenn. Seal käisid 10.-12. klassi poisid, kellega Paavo siis mööda turniire tiirutas. Kõik selles vanuses poisid käisid meeste vastu mängimas ka õhtustes meeste trennides.
Lihula Gümnaasiumis töötas alates 1993. aastast kehalise kasvatuse õpetajana Väino Põld. Kindlasti on mingi sportmängu eelistus laste hulgas paljustki just õpetaja teene. Õpetaja Väino oskas ja suutis lapsi erinevate spordialade, nii ka korvpalli juurde suunata. Ka tema enda juhendamisel mängisid Lihula kooli 10.-12. klassi noormehed 1995. aastal Kuressaares vabariiklikul finaalturniiril end viiendaks! “Lihula koolis on korvpall läbi aegade olnud üks lemmikumaid spordialasid. Kõigil lastega tegelenud õpetajatel ja treeneritel on olnud selles suur osa,” ütleb tänasel päeval teenitud pensionipõlve pidav Väino Põld.
Ka järgmine vanusegrupp oli Liana treenida. Aastatel 1984-1986 sündinud poistest olid meeskonnas vennad Lauri ja Kauri Tšetsin, Peeter Paabo, Kristo Uustalu, Andero Haas, Martin Paabo, Martin Roos, Kristo Sõitja. Treener meenutab kõiki oma gruppe hea sõnaga: “Mängisime palju ja turniire oli rohkelt.” Näiteks pani Lihula Gümnaasium selles vanuses kokku meeskonna Läänemaa Spordikooliga, kui mängiti Eesti minikorvpalli meistrivõistlustel. Kus meie poiste vastu mängis ka hilisem Eesti koondislane Tanel Sokk ja seda võistkonda juhendas olümpiavõitja Tiit Sokk.
Järjepanu olid poiste grupid Lihula koolis treener Liana juhendada. 1989. aastal sündinute grupis mängisid praegune Lihula kooli korvpallitreener Mairo Kanter, praegune Eesti Vabariigi keskkonnaminister Tõnis Mölder, praegune ÜRO Julgeolekunõukogu Eesti esinduse diplomaat, ajakirjanik ja Lähis-Ida asjatundja Peeter Raudsik, Martin Lehtpuu, Mikk Palm ja Martin Voll. Treeneri meelest oli just see kooslus eriti vinge ja äge ning suure hingega asja juures nagu tegelikult kõik tema grupid. Sellest grupist läks Eesti Spordigümnaasiumisse edasi treenima Mairo Kanter. Ta astus suurte sammudega tippkorvpalli suunas. Meie oma noor jõudis enda heade esitustega ka Eesti noortekoondisesse.Mairo Kanter: “Esimesena tuleb meelde vana aula, kus alustasime…siis käis pallide peale kõva sõda, kes ees, see mees. Kõigile palle ei jagunud. Mängisime mitmes trennis, käisime ka vanemate poiste trennides. Treenrid Liana ja Paavo olid head treenerid.”
Läänemaal käis süsteemne korvpallitöö. Toimus näiteks Päkapikuliiga. Kus ka Lihula poisid edukalt kaasa lõid. Mairo üheks erdemaks võistlusmeenutuseks on NIKE CUP turniir, kus noortele oli väga rikkalik auhinnalaud ja tugevad vastased üle Eesti. Hiljem, taas nagu meie poisid varasematel aastatel osalesid ka Mairo Kanter ja Tõnis Mölder Haapsalus, sealse treeneri Erki Lassi treeningutel. “Bussiga sinna trenni ja Tõnise isaga tagasi,” meenutab Mairo. Elu käis, kogu aeg toimusid läbi aastakümnete ka klassidevahelised mõõduvõtud. Need olid igale klassikollektiivile väga tähtsad ja mänge käis vaatmas kogu kooli õpilas ja õpetajatepere.
Läänemaa meistriks tulid ka tema järgmise vanusegrupi korvpallurid. 1990/1991 aastatel sündinud poisid Rauno Kesküla, Andro Aavik, Hanno Malein, Rivo Saks, Madis Sibul, Aleksander Morševitski, Siim Holmberg, Ivar Nikkel, Siim Pärnpuu, Joosep Raudsik ja Laur Palm. Viimased kaks Liana gruppi mängisid juba uuel sajandil ja 2000ndate esimene kümnend oli samuti võistlustest tulvil.
Kõik grupid on esindanud kodukooli nii maakonna meistrivõistlustel. Osaletud on ka Eesti koolide meistrivõistlustel.
Lihula kooli korvpallipoiste ja kogu treeningprotsessi ehk suurim süsteemne vili on see, et läbi aegade on igast vanusest tulnud mängijaid, kes esindanud Lihula täiskasvanute meeste võistkondi. 2000ndate aastate alguses oli periood, kus Lihula Meeste korvpallikoondis valitses Läänemaa korvpalli täielikult, tulles vist kolm või isegi neli korda järjest Läänemaa meistriks. Nüüd on ajast nii palju, et esimesed 30 aasta tagused poisid esindavad Lihulat juba meesveteranide erinevatel turniiridel ja seda reeglina edukalt.
Paavo Veermäe: “Igast aastakäigust on alati olnud poisse, kes meeste seas läbi löönud. Vanematest Gert Oosim, Argo Mõtt, Indrek Vellemäe. Edasi juba Rando ja Reigo Tomingas, Andrus Ihermann, siis Egert Kallaste, Tõnis Pelapson. Muidugi ka väga paljud teised.”
Täiesti eraldi võiks kirjutada kõikidest nimetatud perioodi Lihula kooli kaheksast koolidirektorist. Kõik, kes kolmel aastakümnel kooli juhtinud on, on suuremal või vähemal määral spordilembesed olnud. Nii on juhtkonna poolt toetatud ka korvpalli ja korvpallivõistkondi ja üldse sporditegemist.
Direktor Armas Merevoo, koolijuht aastatel 1990-1995 meenutab: ” Korvpall oli meil tollel ajal väga heal tasemel. Mäletan ühte mängu aastast 1994. Ei mäleta täpselt kõike poisse, aga olid Gert Oosim, Toomas Teesaar, Janno Märk, Andrus Sülla jt. Lihula kooli vanas saalis mängiti Eesti koolide mingi finaal Tallinna 1. Keskkooli, nüüdse Gustaf Adolfi Gümnaasiumi vastu. Lihula poisd võitsid!! Mäletan, et Tallinna poisid olid väga vihased, lõhkusid pärast mängu uksi ja olid ikka väga marus. Mina olin alati koolis sporditegemise poolt.”
Lihula koolis antud head korvpalli algharidust näitab ka see, et mitmed meesmängijad on mänginud väga kõrgel tasemel Eesti esiliigas.
Kindlasti peab mainima ka seda, et viimased 15 aastat on Lihula kooli õpetajad kokku pannud ka oma korvpallivõistkonna. Tuuritades mööda Eesti erinevaid linnasid, mängitud on maha väga edukaid Eesti õpetajate meistrivõistluste turniire. Tuues koju mitmeid medalivõite.
Täiesti erilisel ja olulisel kohal on olnud meie koolis ka tüdrukute korvpall.
Treener Liana Piirsoo eestvedamisel ja treenimisel kasvas üles mitu põlvkonda tüdrukuid, kes tahtsid sporti teha.
Esimene grupp, kes sellel perioodil Lihulas treenis oli Lianal 1976-1978 sündinud tüdrukud. Mariko Jõeorg, Sirle Gilden, Mari Kaisel, Liina Sumberg, Marili Lämmergas, Margit Mätas, Doris Tükk, Ilona Luik, Janika Vasiljev olid korvpallineiud, kes 1990ndate alguses, 30 aastat tagasi Lihula koolile spordiau tõid. Treener meenutab, et läbi käidi kõik turniirid, alates maakonna meistrivõistlustest, kuni Eesti koolide meistrivõistlusteni välja. Hiljem mängiti ka Läänemaa naiste meistrivõistlustel, mis õnnestus ka korra võita. Võistkonna noorim oli selles tüdrukute võistkonnas 1979. aastal sündinud Janika Vasiljev: “Olin seitsmene, kui trenni läksin. Tegelikult juba 1980ndatel, siis juhendas tüdrukuid Urmas Kubja. Aga Liana võttis meid üle. Ta oli väga innustav ja hea treener. Oskas olla selline treener, keda teismeline vajab. Kuna olin teistest noorem, sain mängida palju ka erinevates vanusegrupi võistlustel, ka endast mitu aastat vanematega”. Janika valiti muide täpselt 25 aastat tagasi, 1996. aastal Läänemaa parimaks noorkorvpalluriks!
Selle aastakäigu parimateks tulemusteks olid aga Eesti Koolispordi Liidu MV medalivõidud 1993/94 ja 1994/95 õppeaastal.
Edasi meenutab treener 1983-1984 sündinud tüdrukute võistkonda: “See oli mul kõige perspektiivikam kamp!” Kreete Tammaru ja Kristi Märk jõudsid Eesti Spordigümnaasiumisse. Mõlemad mängisid hiljem ka Eesti naiste meistrivõistlustel. Kreete tuli 2003/2004 aastal Audentes SK/Löfberg Lila naiskonnas ka Eesti täiskasvanute meistriks. Kõik algas aga ikkagi kodukoolist. “Tegelesin pikalt peotantsuga, kuid siis treenerid enam Pärnust käia ei saanud ja tulin Liana trenni. Minu sõbrannad olid kõik seal juba ees. Just Liana oli see, kes mind ja Kristit hiljem Spordigümnaasiumi korvpallikatsetele soovitas minna,” meenutab Kreete Tammaru. Lisaks mängisid Lihula kooli selle vanusegrupi võistkonnas näiteks veel Katrina Ihermann, Liis Õunapuu, Kersti Indres, Maris Kanter, Triin Mõisaäär, Katrin Piirsoo, Ly Piirsoo.
Tähelepanuväärsemaks võiduks teiste tublide kordaminekute hulgas on neil tüdrukutel 6.-7.klassis võidetud Eesti Koolispordi Liidu II Liiga meistritiitel. Vägev!
Meenutada kooliaega läbi spordi on alati tore. Katrina Ihermann: “Mina läksin trenni 1992. aasta sügisel, kui Liana tuli kehalise kasvatuse tundi ja teadis täpselt, kes korvpalli peaks mängima. Eks ta Ristiku tänava õue peal oli näinud, kes liiguvad, jooksevad ja agaramad on. Alustasime vanas kooli võimlas ja hiljem, kui uus spordihoone 1996. aastal valmis sai, siis lubati meid ka sinna. Aga see aeg oli kõik väga tore. Võistlused mööda Eestit, mitmepäevased turniirid ööbimistega. Suvelaagrid Tuksis. Kõike sai teha, võistlustel käia, aga ka õppimine pidi korras olema.”
Aastatel 1986-1987 sündinud grupis mängisid Lianal näiteks Katrin Lehtpuu, Kerti Tammaru, Triin Saare, Krista Viipsi, Keidi ja Kersti Rehe, Kristel Toonikus. Nagu ikka, sulavad mõned nooremad aastakäigud vanemate tüdrukutega kokku, see ongi väikeste koolide võlu. Katrin Lehtpuu meenutab: “Isaga sattusin korvapallitrenni juba 4-5-aastasena, kui ta mind kaasa võttis. Treeningud aga algasid treener Liana juures. Kogu aeg oli tema õpetus, et peab korralikult põrgatama ja liikuma. Selle eest olen hiljem palju kiita saanud. Meenuvad laagrid Tuksis ja paljud võistlused.”
Väikestes kohtades ja koolides on ikka, et tüdrukud ja poisid treenivad läbisegi, kui spetsiaalselt tüdrukute mingi võistkonnaala gruppi ei ole.
Nii näiteks Ave Veldt ja Carina Jurs, kes sündinud 1991. ja 1992. aastal, olid Liana Piirsoo mäletamist mööda tüdrukud, kes treenisid poistega koos uue sajandi keskel. Treener otsis võistlusvõimalusi ka mujalt. Näiteks Ave Veldt hakkas mängima Paide KK7 koosseisus ja tuli ka Eesti noorte meistriks.
Nii nagu meeste puhul, on ka naiste puhul suur edu saatnud Lihula korvpallinaiskonda. Just Lihula koolis korvpalli algtõed ja kogemused on hilisemas elus, täiskasvanudeas aidanud Lihula naistel püsida Läänemaa naiste meistrivõistlustel võitmatuna. Mängitud on ka muid edukaid turniire.
Praeguse aja Lihula kooli korvpall on puhtalt kehalise kasvatuse õpetaja ja treener Mairo Kanteri juhtida. Tema eestvedamisel toimuvad ka täsikasvanute treeningud. Mairo juhtida on poiste grupp, kes treenib väga hoolsalt. Treeneri eestvedamisel on Lihula kool toonud esikolmikukohti nii Läänemaa kui Pärnumaa koolide meistrivõistlustelt. Mairo meelest on hetkel tähtsaim see, et lapsed saaksid algteadmised, kuidas põrgatada, kuidas sööta. Ja võistlemise fookus on ikka koolidevahelistel turniiridel. “Hetkel kuskil liigas mängida ei ole plaanis,” ütleb treener. Treenerile on tähtis, et iga laps leiaks selle õige tee. Talle teeb rõõmu, et lapsed tahavad mängida ja sportida. Vanemad ja osavamad poisid osalevad juba meeste treeningutel ja ka erinevatel meeste turniiridel.
Täpselt selline sisse tallatud rada on juba viimased 30 aastat Lihula kooli korvpallielu iseloomustanud. Lapse esimene kokkupuude sõbraliku kehalise kasvatuse õpetajaga, hea treeneriga, hea inimesega. Lapsepõlve mängud ja rõõmud, siis võistlused, suuremad turniirid ja võimalus astuda tippkorvpalli. Seda saab juhtuda ainult Lihula Gümnaasiumis, ainult meie koolis, mis aastasadu püsinud ja koolitarkust andnud.
Palju õnne kõigile Lihula Gümnaasiumi eesoleva sünnipäeva puhul.
* Päisepildil Eesti Koolispordi Liidu 1991/92 õppeaasta meistrid ja Baltimaade meistrivõistluste kolmandad võidukad noormehed
Jaanus Getreu
Lihula Gümnaasiumi vilistlane aastast 1991
Kooli Korvpallitreener aastatel 1991-1993
Kooli Jalgpallitreener aastast 2000
