Kui 1937. aastal Lihulas endise Seamäe koolimaja asemele kerkis uus, tolle aja võimaluste kohta moodne koolimaja, leidis endale sama maja katuse all koha ka raamatukogu. Et kirjandus ka tollal kallis oli, siis algselt olid raamatukogus enamuses entsüklopeedilised ja üldinfot sisaldavad teosed. Palgalist raamatukoguhoidjat ei olnud, selle töö tegi väikese lisatasu eest üks õpetajatest.
Eesti sattumisega nõukogude võimu alla 1940. aastal sai oma löögi ka raamatukogu. 1940. aasta sügisel tehti raamatukogus esimene nõukogulik suurpuhastus. Hävitamisele kuulus kõik kirjandus, mis otseselt või kaudselt oli seotud Eesti omariiklusega, samuti memuaarid ja suurmeeste elulood. Kooliteenija Karu põletas raamatud koolimaja ahjus.
Üks okupatsioon asendus teisega, raamatukogu töö oli sama häiritud kui kogu kooli töö.
Pärast sõda, 1947. aastal viidi raamatukogu Tallinna mnt 31 asuvasse nn Puusepa majja, kuhu jäigi uue kooli valmimiseni 1964. aastal. Põhikohaga töötajad olid Maimu Kuremaa (1944 – 1948); Linda Roog (1948 – 1956); M. Roos (1956 – 1958); Eha Vaher (1958 – 1959); Eevi Laanet (1960 – 1960).
Raamatukogus oli säilinud ennesõjaaegset kirjandust, millele hakkas hulgaliselt lisanduma tõlkeid vene kirjandusest ja kõikvõimalikke nõukogude patriotismi ja partei ideoloogiat ülistatavaid raamatuid. 1950. aastal eemaldati Lihula kooli raamatukogust peaaegu kõik sõjaeelsed väljaanded.
Esimene raamat on fondis arvel 09.06.1950 A. Puškini „Luulevalimik“ Tln. 1949
1964. aastal koliti raamatukogu Jaama tänaval asuvasse uude koolimajja. Raamatukogu leidis endale asukoha söökla kõrval asuvas väikeses ruumis.
Raamatukoguhoidjana töötasid M. Õuemaa (1968 – 1969); V. Ost (1969 – 1975); H. Mets (1975 – 2004). Väike ruum ei vastanud aga töökaitse nõuetele ja raamatukogu koliti kolmandale korrusele (praegu asub seal arvutikabinet).
1980. aastatel arvati, et raamatukogu peab olema koolis kabinet nr 1. Viidi läbi üritusi ja raamatukogutunde, korraldati viktoriine, raamatute arutelusid, raamatunäitusi ja väljapanekuid. 1987.aastal korraldatud vabariiklike kooliraamatukogude ülevaatuse eelvoorus (Haapsalu rajoonis) saavutas Lihula Keskkooli raamatukogu esimese koha.
1996. aasta sügisest asub raamatukogu allkorrusel endise bioloogiakabineti ruumides.
1999. aastast alustas tööd raamatukogus Kaire Pärnpuu.
Raamatukogu kasutuses on kaks ruumi. Esimeses ruumis on avariiulid teatmeteoste, teaduskirjanduse, lastekirjanduse ja soovitatava kirjandusega kuni IX klassini. 2003. õppeaasta algul paigaldati raamatukokku õpetaja töökohaarvuti ja loodi internetiühendus. Arvuti saadi Tiigrihüppe toel projektikonkursi “Arvuti kooliraamatukogule” kaudu. Projekti kirjutas K. Pärnpuu. Raamatukogus on kasutusel arvutiprogramm ARX Raamat 7. Praegu on sisestatud metoodiline kirjandus, õpikud, suurem osa põhifondist, videofilmid, DVD-d. Esimest ruumi kasutatakse lugemissaalina, kus on kohapeal töötamiseks 24 kohta. Kohapeal saab läbi viia tunde, kasutada teatmeteoseid, sõnastikke, lugeda ajalehti ja ajakirju, kasutada arvutit ja internetti, vaadata videofilme ja DVD-sid, mängida lauamänge, võimalus on paljundada. Tagumises ruumis on õpikud, töövihikud, metoodilised materjalid ja gümnaasiumile sobiv kirjandus.
- Hoia raamatut! Ja veel eriti hoolsasti raamatukogust või sõbralt laenatud raamatut!
- Ära murra lehekülgede nurki!
- Ära märgi lugemisjärge pliiatsi või küünege!
- Ära lehitse raamatut niiskete sõrmedega!
- Pööra lehti parempoolsest ülanurgast!
- Tagasta raamatukogust laenutatud raamat õigeaegselt! Pea meeles, et teised lugejad ootavad!
- Kui asetad raamatu lauale, siis vaata enne, kas laud on puhas!
- Ära loe lamades või hämaras valguses!
- Jälgi missugused uued raamatud ilmuvad müügile!
- Loe järjekindlalt noortele mõeldud ajakirju ja ajalehti!
- Tähelepanu, tüdrukud ja poisid! Raamatukogus ootavad teid uued raamatud!
- Kooliraamatukogu võivad kasutada kõik Lihula Gümnaasiumi õpilased, õpetajad, haldus- ja teenindav personal.
- Kooliraamatukogu laenutab lugejatele raamatuid ja muid infokandjaid nii kohalkasutamiseks kui ka koju ning annab informatsiooni.
- Kooliraamatukogu kasutamine on tasuta.
- Lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi või klassi nimekirja alusel. Igal õppeaastal toimub ümberregistreerimine.
- Kojulaenutavate raamatute ja muude infokandjate arvu ja tagastamistähtaja pikkuse määrab raamatukogu. Üldjuhul on tagastamistähtaja pikkuseks raamatutel 14 päeva, perioodikal 3 päeva.
- Kojulaenutatud raamatute ja muude infokandjate tagastamistähtaega võib pikendada, kui neid pole soovinud teised lugejad.
- Kooliraamatukogu laenutab raamatute ainueksemplare, teatmeteoseid, erilise väärtusega raamatuid, värskemaid ajakirjanumbreid ainult raamatukogus kohapeal kasutamiseks või lühikese tähtajaga, mille määrab raamatukogu.
- Lugeja peab raamatuid ja muid infokandjaid hoolikalt hoidma, nende saamisel kontrollima korrasolekut ja rikkumistest teatama raamatukogutöötajale.
- Tagastamata või rikutud raamatud ja muud infokandjad tuleb lugejal asendada teise eksemplari, koopia või raamatuga, mille raamatukogutöötaja on sisult ja hinnalt samaväärseks tunnistanud. Raamatukogu võib nõuda raamatu või muu infokandja hinna väljamaksmist kuni kümnekordses ulatuses (arvestamata kaanehinda). Õpilaste tekitatud kahju hüvitavad nende vanemad. Vaidlusalused küsimused lahendab kooli juhtkond.
- Raamatukogu arvutit kasutatakse iseseisvaks infootsinguks ja õppimisega seotud tegevusteks.
- Külastajatel tuleb raamatukogus säilitada korda ja vaikust. Lubamatu on igasugune tegevus, mis häirib teiste raamatukogus viibijate tööd.
- Raamatukogus kehtib kooli kodukord. Keelatud on: söömine ja joomine- selleks on meil kohvik ja söökla.
- Raamatukogu kasutamise eeskirja rikkumise ja tagastamistähtajast mittekinnipidamisel võetakse raamatukogu kasutamise õigus ära kuni üheks aastaks.
- Lugejad töötavad raamatukogus vaikselt, teisi segamata!
